Monthly Archives: April 2011

Infotund TREAs 25.04.2011

Tartu Regiooni energiabilanss -  Martin Kikas 

Tartu Regiooni energiatarbimine 7 091 294 MWh, mis on 277 miljonit EUR( kütuste primaarenergia sisaldus+imporditud elekter). Mõttekoht on see, et  kuidas 277 miljonit EUR võiks jätta piirkonda ?

Kogu energiakasutusest Tartu Regioonis energiakasutuse osakaalud

48% soojaenergia
31% mootorikütus
21% elektri tootmine

Elektrienergia tootmine Tartu Regioonis toimub väga suurel määral taastuvenergiast, mis katab ära 9% Tartu Regiooni elektritarbimisest.

Hüdroelektrijaamadest – 1022 MWh
Maagaasist  -1 5 255 MWh
Turvas, puit – 1 21 278 MWh
Katame sellega 9% elektritarbimisest.

Hoonete energiatõhususest – Kalle Virkus

2002 direktiiv koostati metoodika energiatõhususe arvestamiseks
metoodika järgi tehti ka energiatõhususe miinimumnõuded.

2010.a. 19mai. uus redaktsioon 2010/31

juurutamiseks aega 2012, juuli.
Uus teema – liginullenergiatarbega
Tuleb kasutada kohalikku taastuvat kütust.

REHVA konverentsil otsustatakse, mis on nullenergiahoone.
1000m2 piir kaotatakse ära.
peab tekkima kava ligi nullenergia hoonete arendamiseks
energiatõhususe arvutamise metodoloogia, mis ei tohi hälbida liikmesriikides 15%
energiamärgiste andmine muutub karmimaks ning hakatakse kontrollima
-Avalik haldus kuni 500m2 ja 5 aasta pärast 250m2
- hakatakse arvestama üksikute materjalide energiatõhusust.
- suur vastutus pannakse avaliku haldusele
- liginullenergiahooneid peab hakkama ehitama 2018.a. 31.detsember.

Eesti seadusandlus
- miinimumnõuete tingimused rakenduvad, kui renoveerimise maksumus on 30% hoone ehituse maksumusest.
- paneb vastutuse OV ehitusjärelvalve osas, kuid OVses puudub kompetents.
- sisekliima osa on väga suur ning problemaatiline.
Tartu lasteaiad ja koolid
- 200 – 300, üksikud hooned ka kõrgema
- 120 – 200, väiksem veetarbimine ja madalamad temperatuurid.
Lasteaedu ja koole ei saa tegelikult ühte patta panna.
Osalt töötas ventilatsioon väga hästi ning osalt ka väga kehvalt või üldse ei töötanud.
Lasteaedade juures on oluline, et sisekliima oleks hea. Soojustatus polegi nii väga oluline.

Probleem on, et keegi täpselt ei tea ikkagi, mis hoones toimub. Palju hoone tavaliselt tarbib ning kas on midagi katki/viga või mitte midagi – lahendus on SEADMED, mis monitoorivad koguaeg.

Energiaplaneerimise metoodika uuendamine - Marek Muiste

Lõuna Eesti piirkonnas ringleb 400-500milj. EURi ning keegi täpselt ei tea kuidas see raha ringleb ning kuidas kasu lõigatakse.
Küsimus on selles, et kuidas tõsta elukvaliteeti?
Vähe tehakse energiakavasi selle tõttu, et tõsta elukvaliteeti või selle pärast et energia on äri ning Omavalitsus pole isegi huvitatud selles osalemisest ja omavalitsus esindaja ei oska piisavalt hästi energiastrateegiat kasutada

Energiakava vajalikkus

- Planeerimaks energiatootmise vastavus tarbimisele
- Keskkonnamõju vastavus vastavalt tekitatud CO2-le

Integreeritud energiakava

Siia on integreeritud erinevad osad nii majanduse, sotsiaalse, kui energia kasutamine.

Kliima- ja energiakava

Keskendub peamiselt elukeskkonnale.

Prioriteediks on elukeskkonna parendamine

- Keskkonnamõju arvestamine ja vastavus mõju neutraliseerimisele

- Sotsiaalse mõju arvestus

- Eesmärgid võetud elukeskkonnast

Täname TREAd korraldamast!

Woodenergy projekt:Energiaklassi esindajad Rootsis, Norrköpingis

Woodenergy projekti raames toimus 10.-13. aprillil puiduenergia alane õppereis Rootsi, Östergotlandi maakonda. Rootsi on heaks näiteks puiduenergia kasutamisel. Pool õppereisist oli seminaride vormis, mis hõlmasid kogu puidu-energia ahelat. Keskenduti raiejääkide kasutamise temaatikale (oksad, ladvad), eraldi teema oli kändude juurimine.

Materjale:

International handbook From Extraction of forest fuels to Ash recicling

Recommendations for the extraction of forest fuel and compensating fertilising

Välivaatluste käigus külastati raielanke, puidujääkide hakkimist ning vaadeldi hakkel ja jäätmetel töötavaid koostootmisjaamu ning katlamaju.

Pilt 1. Kuhjatud raiejäägid ja jääkide hakkur

Rootsis on levinud raiejääkide aunade katmine jõupaberiga selleks, et tagada nendest toodetava puiduhakke õige niiskus.

Pilt 2. Jääkide katmise paber

Külastatud jaamadest kõige mastaapsem oli E.ON-i Händeloverket Norrköpingi linna lähedal, kus põletati peamiselt puiduhaket. Kuid ka prügipõl. Protsessi reguleerimiseks kasutati hakitud autorehve.

Väiksemamõõduline näide oli Finnspångi linna keskkütte katlamaja, mis koosnes kahest osast. Üks pool puiduhakke põletamiseks ning teine pool prügi põletamiseks.

Pilt 4. E.ON-i Händeloverket Norrköping

Pilt 5. Finnspångi keskkütte katlamaja.

Tuumajaam pole lahendus

Energeetikas tuleb plaanid teha mitmeks aastakümneks ette: seadmed on kallid ja materjalimahukad ning nende kasutusaeg pikk.
Hea plaan eeldab, et suudetakse energiatarbe kasvu õigesti hinnata ja otsustada, kas ehitada ise jaam või osta elektrienergiat. Eesti lähinaabrid Läti, Leedu ja Soome tarbivad rohkem elektrit kui ise toota suudavad. Venemaaga ei saa Eesti arvestada energiajulgeoleku kaalutluste tõttu.

Eestis suletakse 2016. aastal vanad põlevkivikatlad. Kui ei suudeta selleks ajaks uusi plokke käivitada, jääb töösse 400 MW võimsusi. Seega oleme valiku ees. Põlevkivienergeetika jääb siiski veel pikemaks ajaks, kuigi see on üks suurimaid reostajaid ja emissiooni põhjustajaid. Iga kilovatt-tunni elektrienergia tootmisel paisatakse õhku kilogramm CO2. Elektritootmine Narva jaamades on väheefektiivne, sest jääksoojust ei saa ära kasutada.

Tuumajaama ehitamise mõte on kired lõkkele löönud. Mina ei poolda tuumajaama ehitamist. Jaama valmimiseni kuluvad 15 aastat on pikk aeg ja see tähendab, et seome selle rajamisega suured ressursid ning muud tehnoloogiad jäävad tähelepanuta. Liiatigi ei tea me, millised energiatehnoloogiad on kümne aasta pärast. Maailm muutub väga kiiresti.

Tuumajaam peaks tuuma-kütuse sisse ostma. Paraku võib eeldada tuumakütuse hinna tõusu, sest Hiina areneb kiiresti ja vajab üha enam energiat. Praegu on tuumakütuse osatähtsus elektri omahinnas kuni 10%, kuid hind võib tõusta mitmekordseks. Samuti võivad tekkida kättesaadavuse probleemid. Tuumajaama ehitamine vajab palju tööjõudu, kuid see on ajutine rakendus, mis eestlaste tööhõivele pikemas perspektiivis mõju ei avalda.

Tööd üle Eesti

Targem on arendada hajaenergeetikat, mis annaks inimestele üle Eesti püsivat tööd: väikesi elektri- ja küttejaamu, tuulikuid, hüdro- ja päikesejaamu. Väited, et tuumaenergia on odav, ei pea avatud elektrituru tingimustes paika. Pealegi võib tuumajaam kui mittereguleeritava koormusega jaam pärssida kiiresti muutuva võimsusega tuule- ja päikeseenergeetika arengut. Kuna tuulest saadava energia võimsus on kõikuv, peab seda tuulevaiksel ajal tasakaalustama muude kiiresti käivituvate jaamadega (nagu näiteks gaasiturbiinid), tuumajaam selleks aga ei sobi. Ei tohi ka alahinnata turvalisuse ja jäätmete küsimust.

Mõistlik on elektrienergia tootjate mitmekesisus, kus tootmine on jaotatud üle riigi (haja-energeetika). Eri tüüpi jaamad tuleks omavahel integreerida. Kiiresti muutuva väljundvõimsusega elektritootjate väljund-võimsus tuleks balansseerida võimalikult lähedal.

Elektritootjate grupid peaksid suutma töötada nn energiasaartena: kui üks piirkond suurest võrgust välja lülitada, saaks ta ise hakkama. Eestil on haja-energeetika arendamiseks head eeldused: maapiirkonnad on hõredalt asustatud, metsa ja põlde biomassi tootmiseks on piisavalt. Näiteks väiketuulikuid on võimalik paigutada sisemaale naabreid segamata. Nii võiks olla kas või ühel majapidamisel või külal oma tuulik, mida annab kombineerida biogaasi koostootmis- ja/või hüdrojaamaenergiaga. Väikeenergeetika arengut pidurdab praegu seadmete võrku lülitamise protseduuri keerukus.

Tõsi, väiketootjad teevad võrgu operatiivjuhtimise tunduvalt keerukamaks. Tuuleenergeetika jaguneb väike- (kuni 100 kW) ja suurenergeetikaks. Suur tuule-energeetika areneb praegu kiiresti. Tuulikuid saab balansseerida põlevkivijaamade abil, ehkki see pole parim lahendus, sest iga tuulikute poolt toodetud kWh ei vähenda samavõrd kütusekulu ja emissiooni.

Muugale kavandatakse pumphüdrojaama, mis on üks paremaid lahendusi. Eesti ei saa tuuleenergia tasakaalustamiseks loota naabritele, sest ka nemad arendavad tuuleparke.

Üks võimalus balansseerida suurtuulejaamasid on ehitada suure läbilaskvusega elektrivõrk Põhja-Norrast kuni Hispaaniani. Sellisel suurel alal puhub kusagil ikkagi tuul. Kuid see on ülikallis ja jääb kaugema tuleviku projektiks.

Praegu äärmuslike olude puhul tuulikute võimsust piiratakse. Mõistlikum oleks kogu võimalikult toodetav energia ka toota. Koormusgraafikute tipu energia võiks suunata keskküttekatlamajadesse soojusenergia tootmiseks.

Väiketuulikutest saadavat energiat võiks kasutada julgemalt hoonete soojusvarustuses. Väiketuulikute nišš on Eestis alles lapsekingades: paraku puuduvad siin ettevõtted, kes püstitaksid ja hooldaksid väiketuulikuid. Hiinas toodetud väiketuulikutel esineb kvaliteediprobleeme.

Väiketuulikud võiksid töötada koos mõne hüdrojaamaga, mis tähendab nende koos planeerimist. Hüdro-, päikese- ja tuuleelektrijaamade eelis on, et elektritootmisega ei kaasne soojusenergia eraldumist. Tuule-elektrijaamad on keskkonna-sõbralikud, sest toodavad nende valmistamiseks kuluva energia tagasi vähem kui poole aastaga. Kütuse põlemisel põhinevate väikeelektrijaamade peamine probleem on jääksoojuse ees-märgipärane kasutamine. Selleks sobib kõige paremini asulate keskküttevõrk, kuid sobivad kohad on juba hõivatud. Üks võimalus on rajada elektrijaamade juurde pidevalt soojus-energiat tarbivad ettevõtted, näiteks puidukuivatid.

Ideaalis toodab tuleviku Eesti sada protsenti elektrit taastuvatest allikatest, tootmine on hajutatud ja mitmekesine ning tuumajaama meil pole.