Monthly Archives: January 2012

26. jaanuaril seminaril Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis

Energiaklassi liikmed Priit Pikk ja Tiit Pikk käisid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis seminari kuulamas, väike kokkuvõtte allpool:

1. Arengufond – Lauri Tammiste

  • 40% keskmise Euroopa riigi energiatrabimisest moodustavad kulutsed elamufondile
  • Kõige kuluefektiivsem ala, kust koku hoida
  • USAs 200dol inimese kohta on kulutused inimeste kohta, kes põevad tööhaigusi ning mille on põhjustanud töökeskkonna tingimused ehk hooned.
  • Uus standard ISO 50001 mis vaatleb komplektselt energia tarbimist
  • ESCO – Energy Service Company

2) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – Kevin Vaher

TE osakaal 2010 aasta lõpukse Eestis 24% (kogu sooja ja elektrienergia tarbmine)

Eesti energiasäästu sihtprogramm

  • 1/3 elanikest elab eramajades
  • Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise programm soovitakse algatada
  • Tööstuse ja väikeettevõtete energiatõhusus on oluline
  • Oluline on kvaliteedi tagamine renoveerimisel ehk soovitakse luua skeemi riigi ja pankade toel,et firmad võtaksid enda peale kvaliteedi tagamise vastutuse
  • Energia tulemuslikkuse lepingud – Kuidas tagada soovitud energiatarvet?

Energiasektoris Euroopas hektel 1.1milj. töölist, kuid vaja oleks 4,5milj.

Uus energiatõhususe direktiiv ja selle mõned huvitavad kohad

  • 3% peab avalik sektor renoveerima hooneid aastas(arvestus m2 põhiselt)
  • Arukad arvestid/täpsed arved!

Energiatõhususettevõtted – neid on Europoas 1000 ning nende käive on umbes 8milj EUR aastas.

3) Targo Kalamees – TTÜ

Esitluses rääkis ülikooli rollist hetkel ning tõi oma esitluses välja, et Tõi välja oma esitluses, et paljudel aladel pole täit selgust nii tehnoloogiates ning palju uusi asju oleks vaja testida.

Seminarist jäi kõrvu kõlama mõte, et spetsialistide hakkama saamine üha keerulisemas muutuvas tehnoloogilises maailmas tuleneb nende järjepidevast ja rohkest koolitamisest.

 

Transnational meeting 24 – 25 jaanuar

The focus of the event was exchange of experiences on management level concerning management and planning of bio fuelled district heating and cogeneration plants. The Estonian and Latvian group visited four boilerplants in frame of the event.

The first visit and discussion was with the mangement of Eon Händelöverket about the Norrköping DH facilities on Jan 24. One of the most exotic things for the participants was the accumulation tank, because there are no such devices in Estonia and Latvia. The scale of the powerplant was for the visiters unusually big in comparison to the boilers with they have to work.

There were interesting discussions about management and planning process in DH for midterm and long term perspective. It was interesting to obtain a new experience and to discover another way of thinking. The question about DH companies’ form of the ownership is very actual, such us advantages or disadvantages for private or state owned companies. We can found differences between the DH companies’ policies of planning process. As we discovered the state owned DH companies are more interested in development of the full system of public utilities not only for profit in short time. Municipal companies are trying more focused on development of territory in long time perspective. Here we could see that there was established good cooperation between companies in this region (producing distric heat, ethanol, etc.).

At the fuel sorting

Accumulation tank

The other half of the day was at Mjölby Svartådalens Energi (MSE) District heating facilities. Meeting and discussion with management of MSE. Mjöllby was distinctive for Estonians because of the connection with the big neighbouring city Linköping. The fuel quality was also a interesting topic, because they use a boiler for woodchips with low moisture content.

Fuel feeding grasper

In the control unit

On the next day, January 25, was the visit to District heating production unit in Ödeshög, and meeting with Agrovärme management. The Swedish and Estonian specialists had a different approach what to take in account when calculating efficiency. This boiler house was quite similar to Latvian situation. We discovered that there is not economic feasibility to put flew gas condenser and its automatic control gives effectiveness for management of boiler house.

In the boilerplant building, 3,5MW boiler

Discussions about efficiency

The afternoon was planned at Tekiska verken Linköping AB. Meeting and discussion with Tekniska verken energy management and visiting the waste fueled CHP. The total heat power of the two blocks was 63MW and electrical power was 10MW. The amount of waste converted to energy is 400 000 tons per year.

Tekniska Verken

State of the art wast incineration

The waste incineration technology was interesting because there is also built a similar plant to Tallinn Estonia, that will burn 200 000 tons per year.

For Latvian partners it was really interesting, because we do not have so developed waste incineration technology at the moment. We had opportunity to look on waste management with a different way of thinking. In discussion phase we discovered that we can adapt this technology in smaller scale, for example 15MW plant. That could be the size of boiler to operate in VPR, but of course there is very important political willness to do that and we need to study economic feasibility and environmental issues. Not only politicians are involved, but also society and non-governmental authorities. It was surprizing that in Sweeden only 1% of waste is utilized in ground. Another great experience we had about Tekniska Verken development of system. They are combining all public utilities, such us, producing district heat, natural gas, waste management, water management and electricity.

I talked with waste company in Vidzeme “ZAOO” and they shoved interest to visit small scale waste boiler, for example 15MW plant. If we are talking about wood energy DH, there not big interest on small scale DH boilers, but it would be interesting to share experience in a small scale DH management (experience with private consumers of DH such as legal and administrative issues, networks of DH to link small parishes, composing of the prise of MW/h). These are impressions until now.

Energiaklass, SA Erametsakeskus ja Keskühistu Eramets

Eesti Maaülikooli Energiaklassi esindajad kohtusid SA Erametsakeskuse ja Keskühistu Eramets esindajatega, et arutada võimalikke koostöövõimalusi.

Energiaklassist olid esindatud prof. Andres Annuk, Wood Energy and Cleantech projektijuht Alo Allik ja Energiaklassi spetsialistid Maris Pütsepp ja Jaanus Uiga. Erametsakeskusest olid külla tulnud Jaanus Aun, Indrek Jakobson ning Ülo Kask ja Keskühistust Eramets Indrek Palm ja Tarmo Lees.

Kohtumise põhieesmärgiks oli  infopoolpäeva kava ja sisu arutelu, mis peaks toimuma veebruaris-märtsis.  Otsustai, et käsitlemisele tuleb terve ahel, alates raiest lõpetades kvaliteedi ja tasuvusega. Lisainfo kindlasti ilmub ka meie blogis ning kodulehel.

Kohtumise lõpus arutati lisaks infopoolpäevale ka võimaliku koostööprojekti idee üle. Võimalikeks taotluskohtadeks võiksid olla IEE ning EstLatRus programmid.

Õppekäik taastuvate energiaallikate kasutusvõimalustega tutvumiseks

11. jaanuaril 2012 osalesid Energiaklassi spetisialistid Jaanus Uiga ja Tiit Pikk Põlvamaa Arenduskeskuse poolt korraldatud õppekäigust taastuvate energiaallikate kasutusvõimalustega tutvumiseks.

Külastati Palamuse energiasäästlikku vallamaja, Kõrveküla lasteaeda ning Fortum Tartu koostootmisjaama.

Kuigi Palamuse vallamaja projekteeritud soojaenergiavajadus oli passiivmajale kohane 15 kWh/m2*a, jäävad esialgse küttekulud siiski 42 kWh/m2*a ligidale. Kuivõrd lagi on soojustatud tervelt 70 cm tselluvillaga ning seinad ja põrand vastavalt 45 cm tselluvillaga ning 40 cm EPS-ga, tundub, et probleemiks on maja õhupidavus ning külmasillad. Täpsemaid mõõtmisi veel tehakse. Samas, arvestades, et Palamuse vallas ulatub sellel aastal kaugkütte hind 107 EUR/MWh, pakub ka 42 kWh/m2*a suurune energiakulu suhteliselt suurt säästu.

Kõrveküla lasteaia energiavajaduse osaline katmine taastuvenergergiaallikate abil sai KIK-lt toetuse 2010. aastal, 2011 aasta sügiseks olid päikesekollektorid ja tuulegeneraator lasteaia katusele paigaldatud ning lasteaed on juba mõned kuud saanud nautida taastuvenergia rõõme. Päikesekollektorite kogupindalaks 160 m2, milles abil loodetakse aastas saada 212 MWh soojaenergiat. Kuivõrd lasteaias on bassein, siis ei ka enamik suvisest tootlusest kaotsi. Veelgi enam, Kõrveküla lasteaia ligidale planeeritakse paigaldada maaküttetorustik, kuhu suvine sooja vee ületootlus juhtitaks ning mis seeläbi talvel efektiivsemalt töötama peaks.

Fortum Tartu soojuse ja elektri koostootmisjaam on Fortum kaguküttepiirkonnas paiknevaid tartlasi juba aastaid odava toasoojaga rõõmustanun. Ja miks peakski neilt tulev soojaenergia kallis olema, kui energiaallikana kasutatakse peamiselt hakkpuidu ja turba segu (tipu- ja varukatlad töötavad maagaasi pealt). Soojuslikku võimsust on jaamal 50 MW ja elektrilist 25 MW.