Monthly Archives: April 2012

Väikeelamute renoveerimistoetus

Väikeelamute renoveerimistoetuse raames hakkab Kredex pakkuma alates 30.04.2012 lisaks toetustele väikeelamute energiatõhusamaks muutmisele soojustamis- ning küttesüsteemide uuendamise näol ka väiketaastuvenergialahenduste paigaldamise toetusi – nii selgitati 22.04 EMÜ ruumides Estivok OÜ, MKM, TREA, erinevate ettevõtjate ning Tartu linna koostöös toimunud infopäeval.

Üheks tähtsaimaks tingimuseks on taastuvenergiapaigaldise alla 11 kW nimivõimsus. Antud piirang on seotud Elektrituruseaduses seatud tingimustega, mis seavad ette, et paigaldustoetust saanud tootmisüksused ei saa taotleda tootmistoetust (siinjuhul taastuvenergiatoetust toodetud elektrile). Tulevikus on lootust, et antud seaduses tehakse väike muudatus, mis teeks erandi väikeseadmete (ehk alla 11 kW nimivõimsusega seadmete) puhul.

Maksimaalseks toetussummaks on 30000 EUR ning minimaalseks 1000 EUR, kusjuures PV ning väiketuuliku installatsiooni puhul on toetusmääraks 70% kogu projekti maksumusest ning päikesekollektorite korral 60%.

MKM esindaja Pille Arjakas’ sõnul on tähtis, et taastuvenergialahenduste toodangut monitooritaks nii, et igal aastal 5 aasta jooksul esitataks tunnikeskmised ning kuu maksimaalsed toodangunumbrid. Samuti peab olema hoone, millele toetust taotlema minnakse, olema püstitatud õiguslikel alustel (ehk siis EHR-i kantud ning kohaldatavuse korral ka kasutusloaga).

Taotlemise jaoks on vaja:
• 3 hinnapakkumist;
• omafinatseeringu olemasolu tõestavat dokumenti (laenuleping või panga väljavõte);
• ehitusprojekti või tehnilist kirjeldust;
• energiaarvutust (Kredex-i kodulehel paiknevatesse .xls failidesse kantuna);
• (ehitus)luba (olenevalt KOV reeglitest ja paigaldise iseloomust);
• jaotusvõrguettevõtja poolt väljastatud liitumispakkumine.

Tööde teostamise maksimaalseks ajaks on tavajuhtudel 6 kuud.

Täpsemat infot:
http://www.kredex.ee/eramaja/
https://www.riigiteataja.ee/akt/120042012007
Infopäeval esitatud ettekanded pannakse üles Eesti Omanike Keskliidu veebilehele www.omanikud.ee

 

Jaanus Uiga

Elva soojusvõrgu juhtumiuuringu keskkonnaanalüüs

Märtsi lõpus täitus esimene tähtaeg Woodenergy projekti raames teostataval Elva soojusvõrgu juhtumiuuringu keskkonnaalane uuringul. Töö teostajaks on Hendrikson & Co.

Vahetulemuste esitamise eesmärk oli analüüsida lähteülesandes püstitatud eesmärkide teostatavust ning anda ülevaade juba teostatud tööst.

Selgus, et esialgu planeeritud puiduhakke tootmise, transpordi ning põletamisel tekkivate CO2 heitkoguste arvutamine on arvatust keerulisem. Nimelt on Euroopa Liit küll töötanud välja vastava direktiivi, kirjeldades arvutusmetoodikat, kuid vastavalt MKM 2011 tehtud aruandele puuduvad Eestis seni uuringud, mis on vajalikud kogu olelusringi arvestava hindamise meetodi väljatöötamiseks Eesti tingimuste jaoks. Seetõttu saab järeldada, et biokütuste elutsükli kogu süsinikujälje arvutamiseks puudub Eesti jaoks kohandatud metoodika.

Mainitud probleemi lahendamisega tegeletakse aktiivselt ning kuivõrd antud töö raamidesse nii mahukad uuringud ei mahtunud, otsustati referentsina EU poolt antud baasväärtuste kõrval kasutada ka Eestis varem tehtud CO2 arvutusmetoodikaid.

Elvas kütusena kasutatavat biomassi tarnivad kolm ettevõtet, kelle sõnul kaugemalt kui 100…120 km hakkpuitu pole mõtet transportida. Keskmise kaugusena mainiti 50…70 km. Enamik kütusest pärineb Lõuna-Eestist, vähesel määral ka Põhja-Lätist.

Lisaks transpordi- ning tootmisprotsessidega seonduvate CO2 heitkoguste arvutamisele teostatakse ka põhjalik katlamajadest väljuvate heitkoguste arvutamine, andes planeeritavalt tulemusi referentsväärtustena, mida oleks võimalik üle kanda ka teiste regioonide hindamiseks.

Saasteainete heitkoguste arvutustes võrreldakse ka erinevaid stsenaariume, mis Energiaklassis majandusarvutuste jaoks välja töötati. Stsenaariumid baseeruvad tunnipõhistel katlamajade tootmisvõimsuste arvutustel ning eeldusel, et tulevikus soojusenergia tarbimine väheneb.

Tulevikustsenaariumid on keskendunud sobiva koostootmisjaama leidmisele ning selle tasuvusaja ning -tingimuste arvutamisele.

Jaanus Uiga

Grüne-Fee külastus

Kolmapäeval 11.04.2012 külastati Grüne Fee-d, ilmselt Eestis suuruselt 3. põllumajanduslikku tootmisettevõtet.

Aga külastamise põhieesmärgiks ei olnud mitte kurke, salateid ning maitserohelisi vaatama minna, vaid uurida, kuidas toimib ettevõtte ülisuure energiavajaduse rahuldamine.

Teatavasti kasutab ettevõte kaht maagaasil töötavat generaatormootorit, mis lisaks soojusenergiale toodavad ka ligi 41% elektrienergiat. Selgus, et maagaasi hinna pideva kasvu tõttu ei käita ettevõte maagaasigeneraatoreid hetkedel, kui mõne muu energiaallika kasutamine on otstarbekam (Näiteks ostetakse soojusenergiat ka kõrvalpaiknevast Fortumi koostootmisjaamast). Toodetavast elektrienergiast ei kasvuhooneid valgustavate naatriumlampide käitamiseks piisa sageli ka tiputoodangute ajal ning seetõttu ollakse üks Lõuna-Eesti suurimaid elektrienergia tarbijaid. Järelikult ei toimu ka erilist elektrienergia võrku müümist.

Hetkel kasutusel olevatest seadmetest veel niipalju, et kuivõrd antud seadmed on pärit USA-st, siis ei teosta suuremaid hooldustöid (toimuvad vastavalt töötundidele) mitte ettevõtte oma tehnikud, vaid allhankefirma. Põhjuseks asjaolu, et vajalike tööriistade (kuivõrd need peavad olema tollmõõdus) ostmine on liialt kulukas.

 

Tulevikuperspektiivina nähakse maagaasi kasutamise jätku, kuid koostootmisseadmed loodetakse välja vahetada tõhusamate vastu, mille toodangust oleks juba ligi 50% elektrienergia. Arvestades, et iga praeguste seadmete täishooldus läheb maksma pea poole seadmete algmaksumusest, tundub võimalus, et 5…10 aasta jooksul need ka välja vahetatakse, täiesti reaalne.

 

Jaanus Uiga