Category Archives: PEA projekt

Regioonide Komitee aastakoosolek – 15. mai 2012, Ljubjanka, Poola

Iga aastasel Euroopa Liidu regioonide komitee koosolekul (seekord Poolas) toimus taastuvenergia alane seminar.

Peamised teemad olid:

  • Taastuvenergia investeeringute rahastamine
  • Uued, potentsiaalsed tehnoloogiad ja üldised trendid
  • Energeetiliselt iseseisvate regioonide loomine

Huvitav ettekanne õhus hõljuvates tuulegeneraatoritest näitas, et valdkond on juba kogunud palju investeeringuid ning osalt meenutab nende tehnoloogiate arendamine kütuseelemente, kus probleemi lahendamisele ollakse üsna lähedal, kui murdpunkti pole veel toimunud. Samas piirkondades, kus asustustihedus on madal või puudub on olemasolevaid tehnoloogiaid juba võimali rakendada.

Eesti päikeseenergia tehnoloogiatesse investeerimise võimalusi tutvustas Priit Pikk. Peatähelepanu pöörati sellele, milliseid mehhanisme on riik loonud ja kuidas võiks jätkata.

Taastuvenergia integreeritud sooja- ja elektritootmise tehnoloogiatest andis ülevaate Adam Cenian, kes tutvustas uusi ning huvitavaid vaatenurki regiooni kütmiseks ning energia tootmiseks nii kütmiseks kui ka masinatele.

 

 

 

 

 

 

 

Täname Uno Silbergi seminarile kutsumast!

Priit Pikk

Võrumaa energiamajanduse strateegia visiooniseminar

04.05 toimus järjekordne Võrumaa energiamajanduse strateegia visiooniseminar. Seekordseks kogunemise eesmärgiks oli esitleda strateegia töögrupi, kuhu kuuluvad ka Energiaklassi esindajad, poolt välja pakutud strateegia visiooni, eesmärke ning mõõdikuid. Samuti esitleti kohaletulnutele erinevaid sisendeid tegevuskava jaoks. Kui kohalike omavalitsuste poolt välja pakutu sisaldas peamiselt energiasäästu suurendamise alaseid tegevusi, siis üldmaakondlike tegevustena pakuti välja erinevaid teadlikkust tõstvaid üritusi ning isegi energiakonsultandi ametikoha loomist, et inimesed paremini oma probleemidele lahendusi leida saaksid.   Kõik osavõtjad said läbi rühmatööde aktiivselt osaleda välja pakutud sisendite täiendamises. Rühmatööde tulemused vaatab Cumulus OÜ peagi üle ning sisestab ka need strateegia mustandisse, mis peaks lähinädalatel valmima. Päeva teises pooles külastati koos MKM esindajatega Rõuge valda kui Public Energy Alternatives projektipartnerit ning tutvuti seal presenteeritavate taastuvenergialahendustega.   Pärast jalutuskäiku Rõuge Energiapargis, toimus külastus ka peatselt valmivasse Kurenurme ~100 kW võimsusega päikeseparki, kus päikest jälgivate sensorite abil PV-paneele kõige valgusküllasemate kohtade poole suunavad alusraamid on juba paigas ning ootavad edasisi tegevusi. Selgus, et kõige suuremaks probleemiks erinevate taastuvenergialahenduste ehitamisel ei ole mitte nende suur maksumus, vaid suhteliselt keeruline protseduur seadmete liitmiseks elektrivõrguga. Hetkel on suurimaks probleemiks PV paneelide toodangu müümisel elektrivõrku sobivate inverterite puudus.       Jaanus Uiga

Nearly Zero Energy House seminar

Image

Proovitud on BIMi rakendamise kogu hoone planeerimisel ja projekteerimisel.Testisi ka olemasolevaid juhendeid BIMi kohta ning leiti, et siseseinte osa vajab täiendamist.

Teadus arendus koostöö

Väga raske on endiselt teha kontorihooneid, kus oleks energiatarbimine 50kWh/m2 kohta aasta ning selleks peavad hooned kindlasti hakkama ise energiat tootma. Selles osas on vajalik teha tihedat koostööd ülikoolidega.

Margus Sarnet – MKM

Insenerteaduse üliõpilasi on arenenud riikides 2,5 ja 3,5 korda rohkem kui Eestis.

Kohad, kust erialavaliku infot leitakse – internet, tuttavad, messid ja muud vähemtähtsad

Konkurents tudengite pärast toimub tehnilise erialade õppekavade vahel.

Motivaatorid eriala valikul – palk, tasu, boonused, samuti ka sisemised motivaatorid ning karjääriga seotud motivaatorid. Idee on pakkuda lendlehtedel juba korraliku palga tingimusi.

Madis Org – Eesti Arengufond

Andis ülevaate olemasolevatest standardites hoonete elutsükli arvestamisel. Samas põhiliseks pidas ta ikkagi sisekliima tagamist ning selle tõttu tõuseb ka töötajate produktiivsus, mis vähendab väga palju võimalikke tulevikuriske.

Oluliseks pidas veel asukohavalikut, hoone- ja ehitusmaterjalide ressurssi- ja energiatõhusust, hoonete sisekliimat.

Samuti tuli välja, et riigisektor 10% ulatuses võiks toetada roheliste hoonete ehitust.

TTÜ Ehitusteaduskond

Järeldoktor peab olema töötanud erasektoris või siis ka teinud tööd välismaal. Enne neid teadurina TTÜ-sse tööle ei võeta.

Kui on hea teadus, siis suudame üliõpilastele head haridust anda.

Patendid on väga olulised, kuid samas on mõtekas vaadata, kui palju nendest ka tagasi saab. Märgilises mõttes on see kõik väga oluline.

Janek Kurnitski – Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse.

Vajalik luua uurimisgrupp – 4 doktoranti, 1-2 juhendajat.

Väljakutsed – Kuidas ehitada selliseid maju, mis hakkaksid päikeseenergiat tootma.

Taastuvenergia tulevik, seos energiatõhususega – Peep Siitam

Elektritarbimisel on tugev korrelatsioon SKPga.
Drastilist vähenemist energiatarbimises ilma drastiliste meetmeteta pole võimalik eeldada.

Peamised väljakutsed

Rahastamine on ebaselge – subsideerimine vs üleminek turumajandusele

Hajatootmine – salvestamine, võrgud

Soojusenergia tootmine – kaugkütte tulevik.

Argo Rosin – Energiatootmine hoonetes

Alalisvoolu seadmed on tunduvalt efektiivsemad ja lihtsamad, kui vahelduvvooluvõrgud.

 

 

Priit Pikk

Grüne-Fee külastus

Kolmapäeval 11.04.2012 külastati Grüne Fee-d, ilmselt Eestis suuruselt 3. põllumajanduslikku tootmisettevõtet.

Aga külastamise põhieesmärgiks ei olnud mitte kurke, salateid ning maitserohelisi vaatama minna, vaid uurida, kuidas toimib ettevõtte ülisuure energiavajaduse rahuldamine.

Teatavasti kasutab ettevõte kaht maagaasil töötavat generaatormootorit, mis lisaks soojusenergiale toodavad ka ligi 41% elektrienergiat. Selgus, et maagaasi hinna pideva kasvu tõttu ei käita ettevõte maagaasigeneraatoreid hetkedel, kui mõne muu energiaallika kasutamine on otstarbekam (Näiteks ostetakse soojusenergiat ka kõrvalpaiknevast Fortumi koostootmisjaamast). Toodetavast elektrienergiast ei kasvuhooneid valgustavate naatriumlampide käitamiseks piisa sageli ka tiputoodangute ajal ning seetõttu ollakse üks Lõuna-Eesti suurimaid elektrienergia tarbijaid. Järelikult ei toimu ka erilist elektrienergia võrku müümist.

Hetkel kasutusel olevatest seadmetest veel niipalju, et kuivõrd antud seadmed on pärit USA-st, siis ei teosta suuremaid hooldustöid (toimuvad vastavalt töötundidele) mitte ettevõtte oma tehnikud, vaid allhankefirma. Põhjuseks asjaolu, et vajalike tööriistade (kuivõrd need peavad olema tollmõõdus) ostmine on liialt kulukas.

 

Tulevikuperspektiivina nähakse maagaasi kasutamise jätku, kuid koostootmisseadmed loodetakse välja vahetada tõhusamate vastu, mille toodangust oleks juba ligi 50% elektrienergia. Arvestades, et iga praeguste seadmete täishooldus läheb maksma pea poole seadmete algmaksumusest, tundub võimalus, et 5…10 aasta jooksul need ka välja vahetatakse, täiesti reaalne.

 

Jaanus Uiga

Võrumaa energiastrateegia arengukoosolek kõigi kohalike tegijatega

9. märtsil toimus Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012…2022 visiooniseminar, mille eesmärgiks oli saada Võrumaa elanikepoolseid sisendeid energeetikaga seonduvate strateegiliste sisendite paika seadmisel.

Seminaril osalesid nii Võru maavanem, strateegiat koostama hakkava ettevõtte esindajad Ülo Kask ja Mihkel Laan (OÜ Cumulus Consulting) kui ka energiastrateegia alusuuringu koostaja Martin Kikas.  Selgus, et 53% energiast tarbitakse Võrumaal soojusenergia näol. Mootorikütuste ja elektrienergia näitajad olid vastavalt 29% ja 18%, kusjuures kaugküte moodustas ainult 19,5% soojusenergiatarbest. Siiski on Võrumaa näol tegemist taastuvenergia lembelise maakonnaga, sest 80% soojusenergiast toodetakse seal taastuvenergiallikatest.


Seminari teises pooles said kõik osalejad kirja panna oma mõtteid ja ideid, millest Võrumaa peaks energiastrateegia loomisel lähtuma. Soovitati nii väiketaastuvenergiaseadmete propageerimist kui ka koostootmisjaamade ehitust. Kõik ideed kirjutati paberile üles ning nende baasil hakatakse nüüd Võruma energeetilise arengu visiooni paika seadma. Kes veel tahab oma ideid esitada, siis nüüd on viimane võimalus!

Jaanus Uiga

PEA projektikohtumine Riias

15.02.-17.02. toimus Riias Public Energy Alternatives projekti kohtumine, mille käigus arutati seni toimunud tegevuste tulemusi ning järgnevaid samme tööpakettide eesmärkide täitmiseks.

Lisaks projekti administratiiv- ning teavituse tööpakettidele on PEA projektis teatavasti ka tööpaketid kohalike energiastrateegiate arendamiseks ning erinevate pilootprojektide teostamiseks. Antud konverentsil oligi võimalik teada saada esimestest tulemustest antud valdkondades.

Energiastrateegiad valmisid 9-le regioonile, kusjuures 3 neist paiknevad Eestis, kus koostatakse strateegiad Võru maakonnale, Rõuge vallale ning Mustvee linnale. Kõik energiaarengukavad on lõppjärgus ning ilmselt toimub nende avalikustamine 2012 suvel, kui on valminud ka strateegiate rakendamiseks vajalikud tegevuskavad. Selle aja peale loodame neid ka oma kodulehel ekspluateerida. Välismaal paiknevate regioonide arengukavad on siiski saadaval vaid inglise keelsete kokkuvõtetena, mis põhiliste strateegia alustena kasutatud indikaatoritest korraliku ülevaate andma peaksid. Kuigi eri asukohtades paiknevad strateegiad olid keskendunud erinevatele indikaatoritele (kütuste kulu transpordis, biogaas, päikese- ja tuuleenergeetika arendamine), oli kõigis strateegiates näha raskuspunktina siiski soojaenergeetikat ning selle tulevikku. Põhiliste probleemidena strateegia koostamisel toodi välja adekvaatsete andmete puudumist; probleeme õigete inimestega kontakti saamisel ning omavalitsuse skeptilisust teostatavuse suhtes.

Pilootprojektide esitlustest selgus, et Lätis Kraslava regioonis kasutati avaliku hoone soojustamiseks kanepi ja tselluvilla segu. Kihi paksuseks valiti 125 mm ja paigaldusviisi iseärasusena märgiti, et sellise soojustuse kasutamiseks tuli majale ümber ehitada puidust karkass. Poolas, Niepolomice regioonis tegeletakse 6-st PV ja 6-st PVT paneelist koosneva päikese teekonda jälgiva süsteemi arendamisega. PV ja PVT paneelide võimsuseks on arvestatud 1,2 kW ning PVT soojuslik võimsus on 3 kW. Energia salvestamise tehnoloogiaks valiti vesiniku baasil töötav kütuseelement. Soomes, Ylivieska regioonis paigaldatakse koolimajale katelseadmeks puugaasikatel ning Saksamaal, Prignitz’i regioonis, uuriti biogaasi jaamas tekkiva soojuse (~500 kW) kasutamise võimalusi.

Järgmine projekti kohtumine toimub oktoobri lõpus või novembri alguses: selleks ajaks peavad nii pilootprojektid kui ka energiastrateegiad valmis olema. Järelikult saame pärast viimast kohtumist kindlasti teieni rohkem infot tuua projekti tulemuste ning kasulikkuse kohta.

Ülevaade Võru soojamajandusest

21. veebruaril toimus Võru maakonna energiastrateegia koostamise raames seminar, mille raames arutati Võru linna soojaenergiaga varustava ettevõtte tulevikuplaane ning nende seoseid peagi valmiva Võrumaa energiastrateegiaga.

Seminari algosas anti ülevaade AS Võru Soojuse majanduslikest ning energeetilistest tegevustest. Selgus, et isegi Võru suuruses linnas on probleeme suvise tarbimisvõimsuse ebapiisavusega. Umbes 2 MW suurune tarbimine takistab ka võimaliku koostootmisjaama planeerimist ning ehitust, kuivõrd suvel peaks jaam töötama madalal võimsusel. Kuna soojusenergia tootmisvõimsus ning elektriline tootmisvõimus on tihedalt seotud, siis langeks sellel ajal ka elektri toodang. Võru linnas on viimati kehtestatud kaugküttepiirkonnaga liitunute MWh soojusenergia hind 51,59 EUR (+km), mis on üks madalamaid Eestis. Kindlasti mängib sellise olukorra tekkimisel suurt rolli hakkpuidu kasutamine linna soojavarustuse põhikoormuse katmisel. Samas tuli välja, et näiteks Võrusoo küttepiirkonna soojusenergiaga varustamise omahind on tublisti suurem kesklinna küttepiirkonna omast. Hind hoitaksegi madalam suurema võrgupiirkonna hinna abil väiksemate piirkondade hinna subsideerimisega.


Seejärel viidi seminaril osalejad kõikidesse Võru linnas paiknevatesse katlamajadesse, näitamaks nende paiknemist ning olukorda. Viimastel aastatel on pidevalt investeeritud amortiseerunud seadmete uuendamisse: nii on suur osa AS Võru Soojuse kasumist ettevõttesse reinvesteeritud, mitte dividendidena välja võetud. Tulemuseks kaasaegsed põlevkiviõli mahutid ning 2005. aastal tööd alustanud 10 MW võimsusega biokütuse katlamaja.

Seminari tulemusena selgus, et AS-l Võru Soojus on suur roll Võrumaa energeetilises arengus ka siis, kui ettevõte Võru linna investeeringumahtude suurendamiseks ära müüakse, sest koostootmisjaama ehitus suhteliselt suure aastase soojaenergiatarbega linna jääb alati perspektiivikaks võimaluseks.

Energiaklass Gdanski ülikooli ja Ecoregion projekti tulemustega tutvumas

15 – 17. novembril kohtus Energiaklass PEA partneri Gdanskis Szewalski Instituudiga, kes teeb väga head koostööd Gdanski ülikooliga. Seepärast oli meil ka väga hea võimalus kohtuda tudengite ja doktorantide ning nende innovatiivsete väikelahendustega. Sel hetkel kui laborisse astusime pandi kokku just väikest puugaasi tootmist ja seal samas katsetati pürolüüsijaama, seda küll algul õliga, mille eesmärk on välja selgitada tootmismahud nii elektri ja sooja tootmiseks. Samuti katsetati samas hoones päikeseenergiast jaheda õhu tootmist ehk Injection Cooling. Materjalitehnoloogia laboris tegeletakse kütuse elemendi anoodi ja katoodi valmistamisega ning seda ilma igasuguse toetusteta, kuna uurimissuuna huvi on suur ja kütuseelement on arvestatav tulevikutehnoloogia. Lisaks kohtusime Erasmus koordinaatoriga, et meie tudengitel oleks võimalik Gdanski ülikooli teadmisi täiendama minna ja samamoodi nende tudengid saaksid tehikainstituuti õppima või lõputööd tegema tulla. PEA projekti raames arutasime WEB-tooli omavalitsuse spetsialistidele, mille kaudu nad saaksid väga lihtsalt välja arvutada, kui palju nad arvutuslikult paneeli abil elektrit või soojusenergiat saaks toota. Teisel päeval osalesime Ecoregioni lõpukonverentsil, mille projekti eesmärk on jagada praktilisi lahendusi baltimere riikide vahel. Erinevaid nutikaid lahendusi oli pea 220, millest 8-t tutvustati ka kohapeal. Projekte oli alates lasteaia projektidest ja turismiprojektidest kuni biogaasi tootmiseni  loomsetest jääkmetest ja keskkatlamaja kaudu hoonete jahutamiseni. Rohkem infot http://www.baltic-ecoregion.eu.

Kohtumise eesmärk oli kohtuda PEA partneriga ja arutada põhjalikumalt projektitulemusi. Suheldes konverentsil teiste ülikoolidega ja organisatsioonidega on hea näha, mis tehnoloogia uurimisega tegeletakse, kus on tehtud häid praktilisi lahendusi ja kelle kaudu oleks võimalik otse infot pärida.

Päikeseenergia teemalisel seminaril

26.11 võttis Energiaklassi spetsialist Jaanus Uiga osa päikeseenergia teemalisest seminarist, mida kuulates selgus muu hulgas, et näiteks Fortumi elektrivõrku on võimalik PV paneelist saadavat elektrit juba müüa. Samas avaldati lootust, et juba selle aasta lõpuks valmivad ka vastavad toetusmehhanismid ja seadusandlus. Neile, kes juba kohe PV paneele paigaldama tahavad hakata, öeldi, et väikese autonoomse süsteemi maksumus algab 60st eurost samal ajal kui n.ö. “professionaalsete” süsteemide maksumus algab juba 60000 eurost. Paneelide ilmastikukindluses ei tasu aga kahelda, kuivõrd 1 m2 suurune paneel talub ligi 550kg koormust. Ja vanimad paneelid olevat töös juba 50 aastat….

Seminari materjalid on kättesaadavad lehelt: http://www.taastuvenergia.ee/yritused.html

Eesti esimene päikeseenergia õppeaine

Päikeseenergia kasutamise kursusel õppivad tudengid külastasid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) vaatlusjaama Tõraveres, kus mõõdetakse päikeseenergia kiirgust mitmel erineval viisil, mida tuleb päikesepaneelide planeerimisel arvestada, et võimalikult palju energiat päikeselt salvestada ning meie majapidamisse sellest elektri- ja soojusenergiat toota. 

Rahvusvahelise Public Energy Alternatives (PEA) projekti ja Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi Energiaklassi koostööl on avatud uus vabaaine „Päikeseenergia kasutusvõimalused“. Õppeaine eesmärk on õpetada tudengeid päikeseenergia potentsiaali energeetikas ära kasutama. Kuna päikseenergiast elektri ja soojuse tootmine kogub Euroopas  aina hoogu, siis on Eestis viimane aeg seda ainet ka õpetama hakata, et meie energeetikatudengid püsiksid konkurentsis. Õnneks on selline võimalus tekkinud tänu EMÜ doktorandi Priit Pika õpingutele Saksamaal Stralsundi ülikoolis ja taastuvenergiaseadmete igapäevase kasutamise kogemustele.

Õppeaine läbiviimisel ei ole oluline ainult seadmete energeetilise tootlikkuse arvutamise, vaid ka päikeselt tuleva energia arvestamise oskus. Sellest tulenevalt peab arvestama Maa pöörlemist ja asendit Päikese suhtes, millest päikesepaneelide ja soojakollektorite tootlikus väga palju oleneb.

Kuna õppeaine tudengite seas suurt huvi tekitanud on, ei mahu paljud soovijad sel semestril osalema. Kursusel saab osaleda vaid kümme tudengit, sest siis on õppejõul võimalik õhutada diskussiooni ja demonstreerida keerulisi lahenduskäike. Samuti tutvutakse erinevate modelleerimisprogrammidega ja käiakse ekskursioonidel. Lisaks Tõraverele on plaan külastada  Sõmerpalu päikeseenergiaparki, kus Päikese liikumist arvestav automatiseeritud süsteem toodab päikesepaneelide abil elektrienergiat. Kursus toimub ka järgmisel sügissemestril. Tudengid, olge valvsad registreeruma, sest kohti jätkub vaid kõige kiirematele.

Lisaks loengule Eesti Maaülikoolis on Energiaklassi esindajal Priit Pikal üle-eestilise energiasäästunädala Energiatark (7. – 11. november) raames plaan rääkida päikseenergia kasutamisest Tartu piirkonna koolides. Külastuse eesmärk on teavitada tulevasi tudengeid taastuvenergia võimalustest ja tekitada huvi teaduse ning Eesti Maaülikoolis õppimise vastu.

 

Pilt 1 – Päikeseenergia esimene loeng 07.september.

Pilt 2 – Ain Kallas jagas ilmajaamas selgitusi päikese energiakasutuse tudengitele.