Soojaveekollektor

Päikeseküttesüsteemide puhul on soovitavaks tagasivoolu madal temperatuur küttesüsteemi vooluringist, et tagada soojaveekollektorite kõrge kasutegur. Taani ühe liitsüsteeme käsitleva uurimuse kohaselt nõuab radiaatorites tagasivoolu temperatuuri keskmine kasv 10 K 25% kuni 40 % suuremat päikeseenergia kollektori pindala, et sama jõudlusega toimida (muidugi sõltudes süsteemist ja kollektori kasutegurist).

Kollektorid on sageli termiliselt eraldamata. Need toimivad nagu soojusvahetid voolu ja tagasivoolu torustikes. See viib ka kõrgemate tagasivoolu temperatuurideni. Päikeseküttesüsteemides peavad kollektorid alati olema termiliselt eraldatud.

Halvasti tasakaalustatud soojaveekollektorid võivad põhjustada päikesekütte tulemi märkimisväärse vähenemise. Massi pealevoolu määrad peavad olema seadistatud arvestades soojaveekollektorite paigutust. Soojaveekollektoris peab olema tagatud õige kogus glükooli. Torustikes peab olema õige kogus külmumisvastast vahendit, et tagada külma kaitse kuni -30 kraadini Celsiuse järgi Põhja-Euroopas. Oluline on meeles pidada, et taevatemperatuur on veelgi madalam, kui õhutemperatuur. Lisaks peab teadma, et külmumisvastane vahend muudab ajapikku oma keemilist koostist ning seda peab kontrollima vähemalt igal sügisel. Kui süsteemis puudub soojuskandja, siis süsteemi ei tohi täita veega, vaid piisava külmumiskaitse tagamiseks tuleb kasutada õiget külmumisvastase vahendi ja vee segu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>