Teadus- ja õppehoone renoveerimise tulemustest II – Sisekliima

Nagu eelnevatest postitustest võib lugeda, on EMÜ Tehnikamaja renoveerimisest möödas juba tublisti üle aasta. Kui varasemalt on antud ülevaade soojus- ja elektrienergia tarbe muutumisest, siis nüüdseks on valminud ka ülevaade mitmesugustel ajavahemikel teostatud sisekliima mõõdistuste tulemustest.

Käesoleva aasta kevadel Tehnikamajas toimunud Biosystems Engineering konverentsil ette kandmisele tulnud artikli Exploring the Effect of Carbon Dioxide Demand Controlled Ventilation System on Air Humidity jaoks teostati suhtelise õhuniiskuse ning sisetemperatuuri mõõtmisi 2012. aasta kevadel, suvel ning 2012/2013. aasta talvel.

Teatavasti tagatakse siseruumide värske õhuga varustatus välisõhu abil, seega on siseruumide suhteline õhuniiskus on tihedalt seotud välisõhus sisalduva niiskusega (joonis 1). Suhteline õhuniiskus väljendab, kui suure osa moodustab õhus sisalduv veeauru rõhk küllastuseks vajalikust. Sealjuures sõltub suhteline õhuniiskus õhu temperatuurist.

Siseõhk ja välisõhk

Joonis 1. Arvutuslik suhteline õhuniiskus siseruumides (t = 21 °C) ning keskmine välisõhu suhteline õhuniiskus perioodil 1970…2000 (EMHI, 2012; autorite arvutused)

Saab järeldada, et olukorras, kus siseruumides lisaniiskusallikaid ei paikne, langeb suhteline õhuniiskus välisõhu soojendamisel ruumitemperatuurini 21 °C alla 25%-i  kõige tõenäolisemalt jaanuari-, veebruari-, märtsi- ning detsembrikuus. Siinjuhul on mainitud 25%-i kui võimalikku piirmäära, kuid tegelikkuses pole enamikele hoonetüüpidele suhtelise õhuniiskuse piirmäärasid Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud. Rohkem infot suhtelise õhuniiskuse alaseid regulatsioonidest ning soovitustest saab leida uuringust  ”Sisekliima mõõtmised Tartu linna haldushoonetes“.

Ühe lahendusena võib liigkuival ajal kasutada õhuniisuteid (joonis 2), kuid sellisel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et ruumiõhku lisanduvad lisaks veeaurule ka kasutatavas vees sisalduvad ained.

Õhuniisutid

Joonis 2. Õhuniisutite kasutamise mõju

Tulemuste täpsem analüüs on teostatud artiklis.

Jaanus Uiga

One comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>