Eesti (Estonian)English

Untitled document

 

UUS!

Taastuvenergia

paigaldised Eestis!

 

Päikesepaigaldised Eestis

Print this page

Energiaklassis toimuvast



Untitled document

EMÜ Tehnikamaja ning taastuvenergia – III

Mõningaid pilte Tehnikamaja elektrituulikust ning labori sisseseadest.

DC_0573 IR_0572

DC_0567 IR_0566

 

Jaanus Uiga


EMÜ Tehnikamaja ning taastuvenergia – II

Nüüdseks on 17.10 paigaldatud elektrituulik juba veidi aega töötanud ning  Eestit hiljuti läbinud tormi edukalt vastu pidanud. Alljärgnevalt jooniselt on näha tuulegeneraatori 10 minuti keskmine elektriline väljundvõimsus ning Tehnikamaja võrku tunni edastatud elektrienergia kogused ajavahemikul 26.10 – 31.10.2013.

Elektrituuliku toodang_26.10-31.10_v2

Tuleb mainida, et kuivõrd nimetatud elektrituulik on veel katsetamisjärgus, on esitatud andmete puhul tegemist esmaste mõõtmistulemustega, mis ei pruugi kirjeldada tuulegeneraatori tööd ning toodangut pärast katsetusperioodi lõppu.

DSC04081

 

Jaanus Uiga


EMÜ Tehnikamaja ning taastuvenergia

17.10 jõudis lõpule järjekordne etapp meie Tehnikamaja moderniseerimises. Nüüdsest on Tehnikamaja katusele lisandunud lisaks varasemalt paigaldatud päikesekollektoritele ning suvel paigaldatud PV-paneelidele ka tuulegeneraator. Nimetatud elektrituuliku maksimaalne väljundvõimsus on 3,5 kW ning peaks tööd alustama alates 3 m/s tuulekiirusest. Täpsemaid andmeid on võimalik leida tootja (Windspot) koduhelt.

Tuulegeneraatori paigaldamine toimus Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maaülikooli ühisprojekti “„ELA ja EMÜ ühisõppe baasi arendamine avioonika ja automaatika valdkonnas“ (3.2.0401.11-0047) raames. Projekti lõpptulemusena rajatakse digitaalelektroonika labor, mis on mõeldud mikro-energiatootmisseadmete, energia tarbijate elektrivõrgu ja energia salvestusseadmete elektroonikakomponentide omavahelise koostöö uurimiseks õppetöö eesmärgil. Projekti järgmistes etappides toimub energiasalvestite süsteemi juhtimisseadmete paigaldamine.  Tööde teostamist on toetanud Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu fondi.

Tuulegeneraatori ja PV-paneelide elektritoodangu ning Tehnikamaja elektritarbimise koosmõjudest hakkab siitsamast peagi rohkem infot saama.

DSC03767

DSC03788

2013-10-17-357

2013-10-17-360

DSC03848

DSC03856

DSC03861

DSC03892

DSC03885

Jaanus Uiga

Tööde teostamist on toetanud Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu fondi.EL_Regionaalareng_horisontaal


Tööstusprotsesside energiaaudit Vireen AS näitel

Augustis 2013.a. valmis uuring, mis leidis kõige ulatuslikumad energia kokkuhoiu kohad loomsete jäätmete käitlemise tehases Väike-Maarja külje all.

EMÜ, Energiaklass, energiaaudit_ver9- Vireen AS.

 


Teadus- ja õppehoone renoveerimise tulemustest III – Halduskulud

Lisaks energiatarbele ning sisekliimale muutuvad renoveerimisjärgselt ka halduskulud. Eelkõige oodatakse, et hoone soojustamise tulemusena vähenevad kulutused soojusenergiale. Samas tekib küsimus, kas on mõistlik eeldada, et elektrienergiatarve pärast sundventilatsiooni ning automaatikasüsteemide kasutuselevõttu väheneks.

Käesoleva aasta kevadel valmis EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudis bakalaureusetöö pealkirjaga “Renoveerimistööde mõju Tehnikamaja korrashoiule“. Töö autorid Kati Kraavi ja Annika Suup uurisid Tehnikamaja renoveerimisel tehtud töid, teostatud tehnilisi lahendusi ning kulude muutumist.

Töö autorid märkisid, et 2012. aastal olid Tehnikamaja kogukulud (joonis 1) 46500 € võrra suuremad, kui renoveerimisele eelnenud 2008. aastal. Ühe põhjusena toodi välja kasutatava pinna suurenemist ning ventilatsiooni- ning automaatikasüsteemi kasutuselevõttu (vt. ka “Teadus- ja õppehoone renoveerimise tulemustest“).

Suup jt graafik kodukale_kärbitud

Joonis 1. Väljavõte 2008. ja 2012. aasta halduskulude võrdlusest (Kati Kraavi; Annika Suup)

Bakalaureusetöö raames viidi töötajate seas läbi ka küsitlus, mille kaudu sooviti teada saada, milliseks on kujunenud hoones pidevalt viibivate inimeste arvamus. Küsitluse tulemustest selgus, et üldjoontes ollakse renoveerimise tulemustega rahul. Samas viidati mõningatele kasutusmugavusega ning ehituskvaliteediga seonduvatele probleemidele. Mõningateks näideteks on sundventilatsiooni kasutamisest tulenev siseõhu madal suhteline õhuniiskus (vt. ka “Teadus- ja õppehoone renoveerimise tulemustest II – Sisekliima“), valgustusautomaatika reguleerimine ning mõningad probleemid kütteautomaatikaga.

Autorite sõnul ongi pärast igakülgseid renoveerimistöid oluline asjatundlik järelevalve. Seetõttu soovitati bakalaureusetöös pärast renoveerimistöid nimetada vastutav isik, kelle ülesandeks on tuvastada pärast hoone kasutuselevõttu ilmnenud puudused ning seejärel organiseerida nende kõrvaldamine.

Jaanus Uiga


Subscribe URL: http://energiaklass.wordpress.com/feed/

Site Link URL: Energiaklass Blog

Description: Eesti Maaülikooli Energiaklassi labori ajaveeb