Energiaklass

In 25.04 and 26.04 a workshop of WP 5 was held in the town of Elva, the subject of the Estonian Case Study. The second day of the workshop concentrated on the Case Studies and their progress.

As it turned out, all the respective PP-s had chosen very different regions and methods for the Study. For Estonia, a best practice example, the town of Elva, was chosen, whereas Latvian PP-s decided to help in solving the problems of Alūksne district heating and Beverina region heating systems. While Ekodoma, the company responsible for the two Case Studies conducted in Latvia and Estonian University of Life Sciences in cooperation with Hendrikson & Co mainly use spreadsheet-based calculations for system analysis, the PP-s from Sweden decided to use an energy system optimisation model called MODEST for getting the results. At least we in the University of Life Sciences will be looking forward to the results of all the regions.

As follows, a short overview of the Case Study of the District Heating in Elva will be given.

The Case Study of Elva has reached it’s final stage, as all the inputs for the environmental and economical calculations have been given. The final report will be finalized in May, as there might be a need for small improvements to be made. The results show that thanks to making an investment of 2,26 MEUR into the renovation of all the boiler houses and district heating pipelines, the town has been able to keep the prices of heat energy reasonably low (56,56 €/MWh + VAT), while reducing the losses of DH network to 10%, which considering a 40% heat energy reduction in housing and public sector and 10% reduction in industry and services sector by 2025, will still only be 13% – way below the requirement of 15% by 2017.

Although the economical analysis of the future scenarios, which were made for analysing different scenarios for constructing a CHP plant to Elva, is yet to be completed, the environmental report is nearly done and will show, how much a transition from fossil fuels (in this case shale oil) to biofuels (woodchips) has reduced emissions to the environment. Detailed report will be published on the Wood Energy and Cleantech project website, as soon as it is completed.

Jaanus Uiga

08.05 toimus Tartus järjekordne 7. raamprogrammi infopäev, kus räägiti teadusprojektide ning -koostöö rahastamise jaoks EL-i poolt loodud skeemist.

Taotluseni jõutakse järgmist struktuuriskeemi jälgides
Idee -> Konkursi sisu -> Rolli määratlemine -> Partnerid

Seega tuleb meeles pidada, et taotluse hindamisel lähtutakse vormistuse õigsusest ning sellest, kas taotluse sisu vastab perioodi prioriteetidele.

04.05 toimus järjekordne Võrumaa energiamajanduse strateegia visiooniseminar. Seekordseks kogunemise eesmärgiks oli esitleda strateegia töögrupi, kuhu kuuluvad ka Energiaklassi esindajad, poolt välja pakutud strateegia visiooni, eesmärke ning mõõdikuid. Samuti esitleti kohaletulnutele erinevaid sisendeid tegevuskava jaoks. Kui kohalike omavalitsuste poolt välja pakutu sisaldas peamiselt energiasäästu suurendamise alaseid tegevusi, siis üldmaakondlike tegevustena pakuti välja erinevaid teadlikkust tõstvaid üritusi ning isegi energiakonsultandi ametikoha loomist, et inimesed paremini oma probleemidele lahendusi leida saaksid.   Kõik osavõtjad said läbi rühmatööde aktiivselt osaleda välja pakutud sisendite täiendamises. Rühmatööde tulemused vaatab Cumulus OÜ peagi üle ning sisestab ka need strateegia mustandisse, mis peaks lähinädalatel valmima. Päeva teises pooles külastati koos MKM esindajatega Rõuge valda kui Public Energy Alternatives projektipartnerit ning tutvuti seal presenteeritavate taastuvenergialahendustega.   Pärast jalutuskäiku Rõuge Energiapargis, toimus külastus ka peatselt valmivasse Kurenurme ~100 kW võimsusega päikeseparki, kus päikest jälgivate sensorite abil PV-paneele kõige valgusküllasemate kohtade poole suunavad alusraamid on juba paigas ning ootavad edasisi tegevusi. Selgus, et kõige suuremaks probleemiks erinevate taastuvenergialahenduste ehitamisel ei ole mitte nende suur maksumus, vaid suhteliselt keeruline protseduur seadmete liitmiseks elektrivõrguga. Hetkel on suurimaks probleemiks PV paneelide toodangu müümisel elektrivõrku sobivate inverterite puudus.       Jaanus Uiga

Proovitud on BIMi rakendamise kogu hoone planeerimisel ja projekteerimisel.Testisi ka olemasolevaid juhendeid BIMi kohta ning leiti, et siseseinte osa vajab täiendamist.

Teadus arendus koostöö

Väga raske on endiselt teha kontorihooneid, kus oleks energiatarbimine 50kWh/m2 kohta aasta ning selleks peavad hooned kindlasti hakkama ise energiat tootma. Selles osas on vajalik teha tihedat koostööd ülikoolidega.

Margus Sarnet – MKM

Insenerteaduse üliõpilasi on arenenud riikides 2,5 ja 3,5 korda rohkem kui Eestis.

Kohad, kust erialavaliku infot leitakse – internet, tuttavad, messid ja muud vähemtähtsad

Konkurents tudengite pärast toimub tehnilise erialade õppekavade vahel.

Motivaatorid eriala valikul – palk, tasu, boonused, samuti ka sisemised motivaatorid ning karjääriga seotud motivaatorid. Idee on pakkuda lendlehtedel juba korraliku palga tingimusi.

Madis Org – Eesti Arengufond

Andis ülevaate olemasolevatest standardites hoonete elutsükli arvestamisel. Samas põhiliseks pidas ta ikkagi sisekliima tagamist ning selle tõttu tõuseb ka töötajate produktiivsus, mis vähendab väga palju võimalikke tulevikuriske.

Oluliseks pidas veel asukohavalikut, hoone- ja ehitusmaterjalide ressurssi- ja energiatõhusust, hoonete sisekliimat.

Samuti tuli välja, et riigisektor 10% ulatuses võiks toetada roheliste hoonete ehitust.

TTÜ Ehitusteaduskond

Järeldoktor peab olema töötanud erasektoris või siis ka teinud tööd välismaal. Enne neid teadurina TTÜ-sse tööle ei võeta.

Kui on hea teadus, siis suudame üliõpilastele head haridust anda.

Patendid on väga olulised, kuid samas on mõtekas vaadata, kui palju nendest ka tagasi saab. Märgilises mõttes on see kõik väga oluline.

Janek Kurnitski – Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse.

Vajalik luua uurimisgrupp – 4 doktoranti, 1-2 juhendajat.

Väljakutsed – Kuidas ehitada selliseid maju, mis hakkaksid päikeseenergiat tootma.

Taastuvenergia tulevik, seos energiatõhususega – Peep Siitam

Elektritarbimisel on tugev korrelatsioon SKPga.
Drastilist vähenemist energiatarbimises ilma drastiliste meetmeteta pole võimalik eeldada.

Peamised väljakutsed

Rahastamine on ebaselge – subsideerimine vs üleminek turumajandusele

Hajatootmine – salvestamine, võrgud

Soojusenergia tootmine – kaugkütte tulevik.

Argo Rosin – Energiatootmine hoonetes

Alalisvoolu seadmed on tunduvalt efektiivsemad ja lihtsamad, kui vahelduvvooluvõrgud.

Priit Pikk

20.04.2012 osalesid Energiaklassi liikmed EEESi infopäeval, saamaks teavet energeetikaplaneerimise kohta tulevikus. Nimelt oli lisaks EMÜ Tehnikainstituudi professori ning Energiaklassi mentori Andres Annuki ettekandele “Integreeritud taastuvenergiasüsteemid” planeeritud ka MKM energeetika osakonna asekantsleri Ando Leppiman’i esitlus “Energiapoliitika” ning Lembit Vali ettekanne “Energeetika 2023″.

Kui prof Andres Annuk seletas lahti EMÜ Tehnikainstituudis tehtud integreeritud energiasüsteemide alaste uuringute tulemusi (nende kohta saab infot blogi varasematest sissekannetest), siis Ando Leppiman rääkis energiapoliitikast Eestis praegu ning tulevikus.

Andres Annuk

Hetkel on peaaegu kõigi energiamajanduse regulatsioonide alustalaks “Säästva arengu seadus”, mille alusel koostatud “Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020″ on sisendiks nii elektrimajanduse, põlevkivi ja biomassi kasutamise arengukavadele kui ka Eesti energiasäästu sihtprogrammile.

Soojusmajanduse arengukava traditsioonilisel kujul ei ole ega Leppimani sõnul ei tulegi, sest soojussektori arendamine praeguses olukorras ei vaja arengukava kui sellist. Sellegipoolest on teostamisel erinevad uuringuid, lahendamaks soojusmajandussektori põhiprobleeme, milleks on kaugküttevõrkude optimeerimine ning optimaalse hinnamudeli/-piiri leidmine, mille juures nii tarbija kui ka keskkonnasäästlikkuse seisukohast on mõistlik üle minna lokaalküttele või kaugküttele.
Kindlasti planeeritakse osa EL-i 2014…2020 struktuurifondi rahadest soojamajanduse edendamiseks.

Hetkel tegutseb MKM koostöös Eleringi, Arengufondi ja EAS-ga “Energiamajanduse riikliku arengukava 2020″ (ENMAK) ning sellest tulenevate arengukavade ning sihtprogrammide uuendamisega, kuivõrd viimase ENMAK-i valmimise ajast saadik on toiminud erinevad muudatused nii EL-i kui ka Eesti energiapoliitikas. Energeetikasektoris tehtavad otsused on suure viiteajaga (sageli kuni 10a), mistõttu tuleb erinevate tegevuste planeerimine varakult käima lükata. Uues arengukavas üritatakse muuhulgas keskenduda rohkem varustuskindluse tagamisele, keskkonnamõjudega arvestamisele ning sotsiaal-majanduslike mõjude hindamisele.

“Energeetika 2023″ ettekandes toodi välja erinevaid elektriga ning selle tootmisega seotud tulevikustsenaariume. Energiasalv OÜ poolt läbi viidud uuringus hinnati Eesti elektrienergiavajadust aastal 2023 ning energiakandja hindu vastavalt tootmiskuludele. Selgus, et 2023 jääb tänu vanemate Narvas paiknevate elektrijaamade sulgemisele puudu ligi 370 MW elektrienergiat. Uuringus hinnati selle erinevaid tootmisvõimalusi selle puudujäägi katteks. Selgus, et tuuleenergeetika oli antud lähtetetingimuste juures kõige tasuvam.

Jaanus Uiga